Gunnari mälestuseks

Gunnari mälestuseks

Gunnari mälestuseks

Müüriääre püsiklient ja Haapsalu maskott, Gunnar, suri täna hommikul.

Müüriääres käis ta pea igal õhtul ning tema lemmikjook oli Earl Grey tee 7 tk suhkruga ja kõige lemmikum söök mooni-martsipanirull. Kui saia polnud, siis käis hädaga ka mõni tordi-või koogilõik. Soolast ta ei armastanud. Ükskord pakkunud ettekandja Keit talle kilu-muna täidisega croissanti ja selle peale oli Gunnar põlglikult öelnud, et kas sa ise ka sellist asja sööd. Gunnar oli alati viisakas ja küsis luba, kas tohib võtta kommi või õuna või piparkooki. 

Samuti küsis ta alati luba, kas tohib pehmele diivanile-tugitoolile istuma (tukkuma) minna. Lubatud polnud talle kunagi kummikute jalast võtmine ja külastajatelt suitsu lunimine. Seda ta siiski vahest tegi.

Gunnar arvas, et Rein on sõja ajal Rootsi põgenenud majaomanik ja nüüd rahulikul ajal tagasi tulnud. Ikka ja jälle heietas ta mõtet, et Rein poleks ellu jäänud kui oleks siia jäänud.

Minult kui Reinu naiselt uuris, et kuidas elu ka Rootsis oli.  

Gunnar elas omas maailmas, kuid samas oli ta väga kursis päevasündmustega. Eelmise aasta talvel oli ta väga mures majanduslanguse pärast ja selle üle, kas Reinul raha jagub kui kliente vähem käib. See teema erutas teda väga ja ta arutas seda küsimust ka meie kohviku külastajatega.

Gunnar kartis koeri ja iga kord kui meid nägi, uuris, kuidas koer elab, kas armastab lapsi, kas on kuri või hea. Iga kord kui kinnitasin, et koer on hea ja armastab lapsi, muutus rõõmsaks. 

Gunnar uuris sõltumata aastaajast, kas tulime täna Noarootsist Haapsalusse üle jää või ringiga. 

Meie kohviku külastajad, kes pole kohalikud, arvasid sageli, et Gunnar on tööl oleva ettekandja vanaisa. Nii kodune tundus suhtlus kõrvalt vaadates.

Gunnar oli meie kohvikupere liige ja me armastasime teda väga.

Gunnari mälestuseks
Karja 7, Haapsalu
Tel +372 4737527
kohvik@muuriaare.ee
www.muuriaare.ee
>